Reede 20 märts

Päev algas Borax firma peapesuga firma juhtimise teemal. Peale kolmetunnist loengut saime lõpuks ka teada, mis sellest booraksist või boraadist tehakse. Käisime ja vaatasime üle pulbri laadimise laevale ja tehase, kus neid kotikesi pakitakse.
Teine firma oli EBS, kellel oli lausa oma sadamaala mudel terve toatäis, et kõik siis mängida saaks ja transporditavate materjalide näidispurgikesed. Ekskursiooni lõpupoole käisime sadama ühes tavapärases suures pimedas koonusekujulises mahutis, mida ülevalt laetakse ja maapinnalt minema veetakse.

Neljapäev 19 märts

Neljapäeval käisime EECV firmas Rotterdami sadamas. Terminalis nägime rauamaagi puistanguid, tagasijooksul ümberkeeratavat konveierlinti. Käisime laeval, mis 2 ööpäevaga tühjendatakse ja samal ajal täidetakse reservuaarid veega, et laev veetaseme suhtes väga palju kõrgemale ei tõuseks.
EMO firmas tehti teoreetiline ülevaade. Ühelegi objektile küll ei lastud, kuid see-eest olid lauad limpsiga kaetud.
Õhtul jõudsime isegi Delfti kohalikus kinos ära käia.

Kolmapäev

Kolmapäeval olid hommiku poole ettekanded Rotterdami sadama logistika, majandamise ja lepingute teemal. Üritus toimus majas, kus esimesel korrusel oli päris oma sadama mängumaailm, kust me osa rahvast välja ei saanud. Peale seda suundusime PCU laborisse ekskursioonile, kus analüüsitakse kõike, mis sadamast läbi käib.


Õhtul käisime muidugi Delfti kohalikus Het Noordeni tudengibaaris viiekesi koos brittide ja sakslasega, mis kolmapäeviti on mäekate valduses. Kohalikud võtsid meid suure tervitusega vastu ja tavapärasele 50 sendisele õllele olid meile esimese külastuse puhul kraanid avatud. Kella kümne paiku alustatakse seal mäekate lauludega ja kui lõpuks otsustatakse baar sulgeda, siis paugupealt. Muidugi kaasnes ka selle nädalaga loomulik kadu kuna Het Noorden, rattad ja kanalid ei kuulu kokku ja üks briti tüüp jäi nädala lõpuni kodusele ravile :P

Ekskursiooni nädal

Esmaspäeval toimus viimane veealuse kaevandamise loeng ja ülejäänud päevadel käisime rendibussidega Rotterdami sadamas erinevaid firmasid külastamas. Teisipäeval käisime IHC Merwede firmas dredgereid, mudeleid ja laevaosi vaatamas. Peale loengut ja lõunapausi toimus case study MTI Holland firmas liiva veealuse kaevandamise omahinna arvutamiseks. Peale seda käisime Kinderdijk firmas remondis oleva eriti massiivse laeva peal ja nägime igasugu põnevaid laevaosi ja kuna pildistada seal ei lubatud, siis tõestusi pole.
Kuna Hollandi firmades on kohustuslik lisaks kiivrile kanda ka turvajalanõusid, siis peale esimese päeva ekskursiooni suundus enamik rahvast neid endale ostma.

Teine nädal algamas

Niisiis järgmine teadanne. Esimene nädal juba seljataga.
Esimesel päeval oli koolis väike sissejuhatus EMC Hollandi osasse, mille järel suundusime linna peale endale rattaid otsima. Uskumatult kallid ja romud on kasutatud rattad, aga kuna nõudlus on suur ja päevas klopsitakse terve Delfti peale kokku umbes 6 uut kasutatud ratast, siis läks mõned päevad enne kui kõik ratta said osta. Esimesel päeval toimus ka väike linnaekskursioon.
Kool
Asub kämpingust 45 kiirkõnni minuti või 10 minuti rattasõidu kaugusel. Uus maja vanale konstruktsioonile ehitatud. Palju pisikesi kõrge laega klaasist klassiruume, meile kuulub üks suure laiekraaniga klassiruum. Söökla asemel kohvik, kus saab nuudlisuppi ja hunnikuga igasugust saia ja kui seda kõike veel soojalt tahta, siis mikrolaineahjud on vabalt kasutatavad. Aga seda korvavad koridori peal olevad joogiautomaadid: siin maal saavad tudengid nii palju kohvi-teed-kakaod juua kui jaksavad.



Õppetöö toimub hommikust õhtuni 8 tundi järjest väikeste vahepausidega üks aine. Nädal aega oli veealuse kaevandamise aine oma dredginguga. Esimeseks teemaks oli dredging, dredging, dredging, seejärel which dredger ja siis dredging, dredging, dredging.
Ülejäänud päevadel sellel nädalal on kavas ekskursioonid, arvatavasti meie lemmik dredging teemadel :).

Nonii. Jõudsingi Hollandisse, et EMC kursusest osa võtta.
Kuidas siia jõudsin? Lend läks ilusti, lausa pool tundi kiiremini kui planeeritud. Amsterdami lennujaamast sõitsin rongiga Amsterdami kesklinna, mis oli paras tsirkus kuna siin maal peatuste nimetusi ei öelda ja turistid nagu ikka, vajus pool vagunist igas peatuses tühjaks ja kui oldi veendutud et ei ole ikka see päris õige koht, siis tuli oodata mil nad oma kohvritega uuesti peale tulid. Õnneks oli mul see eeltöö tehtud ja peatuste nimekiri näpus.
Amsterdami rongijaamas panin esimese asjana kohvri kappi ja läksin linna peale. Juba esimese sebra juures kihutas rattur minust mööda suitsupilv järel. Amsterdami vanalinn on muidu ilus, meenutab isegi meie oma, aga kanaleid on siin meeletult palju. Käies tuleb alati planeerida, kus kanalit ületada ja kõnnitee leida, sest ratturid on siin esmatähtsad. Ühe kanali äärest leidsin kirbuturu, raamatuturu, maalide turu, suveniirituru, kaugemalt jälle lahtiste seintega brändide ostutänava. Vaatamisväärsusi on ka siin piisavalt. Neid nn Coffeeshoppe on ka kõik tänavad täis. Ühest tänavast läbi minnes tuli tunne, et tegu polegi vabaõhutänavaga. Kiirustades järgmisse tänavasse läks asi kahtlaseks kuni sain aru, et olin jõudnud punaste laternate tänavasse. Kotasid jätkub ka igale nurgale.
Õhtu poole istusin rongi peale, et Delfti sõita. Sellest aga mõni järgmine kord. Igatahes on ees vägevad 2,5 kuud.